Neljapäev, 16. juuni 2016

algo en español

Hola a todos mis amigos y tambien a las personas quienes estan aqui leyendo mi blog!
Una disculpa a ustedes, no podía escribir en unos meses porque tenía mucho que hacer. Pero ahorita estoy aquí otra vez. Sigue viviendo jeje. De verdad no se, a donde se fue todo el tiempo. No puedo creer que ya en unas semanas regreso a mi país. Solo tengo más o menos como 1 semana mas aquí. Me siento muy raro, como que quiero regresar y también no. Extraño a mi familia, mis amigos, comida, mi cama y mi cuarto, mi gata, el mar y mucho más. Pero también voy a extrañar México, mis compañeros, la comida y las bebidas como chilaquiles, horchata, tacos (de simonsimon y la oriental), oxxos, calor, clima, gente, taxis y así. Claro que un día quiero regresar otra vez pero creo que en unos años después. Ahora tenemos vacaciones y no hay clases. Y si solamente voy a estar aqui 1 semana mas, tengo que tomar lo máximo. Usualmente esta lloviendo mucho, como todos los dias y muy fuerte. Hoy, a las 7pm tenemos 20 grados aqui en Puebla.


Mi español no es muy perfecto pero aun estoy escribiendo y espero que me entienden. Tengo mi vuelvo a Estonia en 28 de junio a las 20:40. En Estonia estaré en 29 de junio, a las 00:05. Tambien todos quienes quieren verme por ultima vez, aqui estoy y por favor me dicen :)
Tambien en los ultimos meses tengo problemas con mi salud. Tampoco puedo comer nada de chili y ni picante, todo me va a hacer daño.
En esta semana, el martes y miercoles fuimos a la escuela por lo ultimo vez para ver los calificaciones. En el martes fuimos mi mejor amiga Chris y yo con el camion a un plaza en Angelopolis para desayunar. Despues fuimos a Walmart y a ver su problema con su celular. En el miercoles despues de la escuela fuimos primero a Sonata y despues de comer fuimos con el camion a Angelopolis Centro Comercial. Despues fuimos a su casa de Chris. Comimos tocino jeje y pintamos las uñas. En la semana pasasa fuimos a un teatro y tambien con mis companeros fuimos al museo para hacer el trabajo de la escuela. Tengo que ir al centro para comprar cosas y comida para mis queridos de Est. Me encanta los churros con la canela, son muy dulces y increibles.
A Estonia tengo que ir sola porque las estonianas con quien fuimos a Mexico, van a ir mas tarde que yo. Entonces va a ser una gran aventura en el aeropuerto. En la proxima semana tengo que empacar mi maleta. Solo puedo traer 23 kilos conmigo :( va a ser dificil.
Es mi primera vez cuando escribi algo en espanol pero aqui esta, solo un poquito texto pero al menos algo. Tambien quiero escribir en estonio para que ellos entienden pero les voy a escribir mas tarde.
Pero como les dije antes, tengo muy poco tiempo aqui y si alguien me quiere ver lo ultimo vez, aun estoy aqui :)
Voy a poner algunos fotos aqui, para que tienen mas idea que estaba haciendo.
Como que al principio podia hablar muy muy poquito espanol, ahorita puedo mucho mas y tambien entiendo muchisimo mas :) estoy muy contenta y todo es posible






Mexico City





Nuestra proyecto con la Chris




Rambutanes 
















Laupäev, 26. märts 2016

Mis vahepeal siis kõik juhtunud on?
Läksin vahepeal kooli, täpsemalt privaatkooli, mille nimeks on Universidad Interamericana. Kodust jääb ta kuskil 7-10 minuti autosõidu kaugusele. Tunnid algavad nii nagu Eestiski igal hommikul kell 8. Üks tund kestab 1h ja 30 minutit. Päevas on kokku neli tundi ning vahetund kestab 30 minutit, mille jooksul saad endale koolist söögi tellida, mis on menüüs või sööd seda toitu, mille kodust kaasa võtsid. Tunnid kestavad iga päev 14:30'ni v.a reedel kui meil on tunnid kella kaheni. Tundideks on nii nagu Eestiski näiteks keemia, geomeetria ja trigonomeetria (Eestis: Matemaatika), inglise keel, saksa keel, kehaline kasvatus ning mõned ained, mis aitavad sul suuna valida, mida sa tulevikus teha tahaksid ja kuhu sobiksid ehk mõned loovamad ained ning näiteks eetika. Kooli sisse minnes autoga küsitakse dokumenti ning mis on põhjus, miks sa sinna minna tahad või kelle juurde ehk kellega vestlema. Vahetundidel suletakse uksed võtmega ning kui sul on vaja klassist midagi võtta siis pead kutsuma turvamehe, kes sulle uksed avab. Mul üldiselt veab, kuna kooli saan autoga ja koolist tagasi saan ka samamoodi. Kooli hindamissüsteem on 10 palli suhtes, millest 10 on siis kõige parem ning õpetajatelt peab iga nädal allkirju koguma, et oled klassis käinud ja kaasa teinud. Peamiselt igas tunnis teeme me alati presentatsioone kas siis gruppides või üksi. Mina pidin üks kord tegema presentatsiooni Eesti populaarsematest sportidest, mille peale minu klassikaaslased olid näiteks spordist nimega 'kiiking' väga üllatunud ning ütlesid, et nemad tahaks seda isegi väga proovida. Klassikaaslased on väga kokkuhoidvad ja sõbralikud, kindlasti ei puudu neil naljasoon ja kunagi ei mõtle nad midagi halvasti. Üks asi mis erineb näiteks Eestist on see, et siin ollakse vahetevahel väga lärmakad ning räägitakse väga kõva häälega, alguses pöörad rohkem tähelepanu sellele aga hiljem enam vahet pole. Kehalises kasvatuses, mis on hetkel 2 korda nädalas, mängime me iga kord ameerika jalgpalli. Tüdrukud üldiselt väga nendes tundides midagi ei tee, rohkem on pealtvaatajad. Kuulsin, et minu koolis peaks olema ka teisi vahetusõpilasi aga ainult ülikooli osas ning peamiselt Hiinast paar õpilast. Hetkel on meil 2 nädalat vaheaega ning kool algab täpselt 5. aprillil ehk minu sünnipäeval. 2 nädalat sellepärast, et üks nädal nendest on pühendatud religioonile, ning selle nädala nimi on Semana Santa. Teine nädal on puhkamiseks. Kui iga sünnipäev on mul Eestis peatud, siis on see esimene sünnipäev, mis saabub välismaal ja Mehhikos ning saabub lõpuks ka täisea ikka jõudmine. 
Väljaspool kooli peamiselt toimub puhkamine ning õppimine, kuna ka õppida antakse küllaltki palju. Minu enda suurimaks üllatuseks on see, et Geomeetrias/Trigonomeetrias olen üks parimatest nagu õpetaja ütles mulle 'geenius'. Endale teeb see väga palju rõõmu kuna see aine pole mul just alati kõige tugevam olnud. Näiteks mulle meeldib siin väga veel selline aine nagu 'eetika ja väärtused'. Täpselt üks nädal oli meie klassil seoses selle ainega projekt panna ennast moslemi moodi riidesse ning käituda nii, nagu nemad teavad ning täpselt nende reegleid järgima. Ning hiljem tehti selle peale test, kuidas me ennast tundsime ning mida me tähele panime jne. 

Veebruaris käisime ka YFU'ga reisil Veracruzis ning esiteks sõitsime Mexico Citysse, kus toimus keskaasta seminar ning peale seda sõitsime kõik koos bussiga Veracruzi ning veetsime pea nädala seal, väga lõbus oli ning sai lõpuks teisi vahetusõpilasi ja eestlasi ka näha. Vestlused toimusid hispaania keeles, millega kontrolliti siis palju me õppinud oleme ning saime praktiseerida keelt. Eesti keeles oli küll imelik ja naljakas rääkida oma eestlastega. Ilmad olid enamvähem muutlikud sellel ajal ning moskiitod sõid ikka niimoodi, kuis jaksasid. Minu jalg oli küll näiteks kohe paar numbrit suurem kui see oleks pidanud olema. Veebruari lõpus sain veel käidud ka haiglas, kus olin paar tundi tilgutite ja arstide järelvalve all. Sel ajal oli meeletult halb olla ning magada öösel ei saanud, hommikul kella 5 paiku sõitsime siis haigla poole ning kuskile 10-11 paiku saime koju tagasi. Märtsis samamoodi sain haiglas käidud ning tookord läksime samasse haiglasse kus mul eelmine aasta operatsioon tehti, seal sain ka paar tundi tilgutite all oldud ning öösel saime koju tagasi. Haiglasse ajas mind tol korral meeletu peavalu, mis järele ei andnud ning kodus halvas korraks terve mu vasak pool ära ning ainult surises. Tagantjärele on väga raske mõelda tegelikult, mida kõike tehtud sai. 


Märtsikuus käisime näiteks loomaaias ning Volcanic Park'is mis jääb Tehuacanist umbes natuke üle 1h kaugusele ning seal on igasuguseid lahedaid tegevusi tervele perele, terveks päevaks. Ilmad lähevad hetkel soojemaks ja soojemaks. Päeval võib ikka päris kuum olla ning öösel on ikkagi külm või jahe. Sellel nädalal on peaaegu iga päev siin üle 30 kraadi, kuni 35 kraadini. Pueblas on ikkagi veidi külmem, alla 30 kraadi või 30, öösel on 10 kraadi. Käisime üleeile ujumas ning tagasiminnes autosse oli väljas tornaado, istusime ruttu autosse ning mitte midagi polnud näha, autod rappusid kõik korralikult ning paari sekundi pärast oli kõik jälle normaalne. Hakates autoga välja sõitma maantee poole nägime kuidas puud olid maha lennanud autode peale ning seega oli pääs maanteele keeruline. Inimesi õnneks autodes polnud. Aga kõik see sündmus käis ainult sekunditega, sekunditega kõik asjad lendasid ning kõik, mis nägid oli ainul tolm ja hall värv. Üldiselt pidi see normaalne olema ja peaaegu iga kord on seda näha maantee äärtes põldudel aga niimoodi sellises kohas oli see küll midagi uut. Õnneks kõik lõppes hästi. Aeg läheb küll lennates, ainult 3 kuud on jäänud ning tagasitulek toimub 28. juunil. Nüüd tuleb võtta vaid kõike, mida nendel kolmel kuul veel siin pakkuda on mulle ning elada täiel rinnal :) 
























Vaade Mexico Citys olevast hotellist







Neljapäev, 21. jaanuar 2016

Jaanuar

Käes on juba 21 jaanuar ning aeg on päris kiirelt läinud. Pole jõudnud kirjutada novembrist saati kuna olen hakanud oma vahetusaastast kõike võtma, see on ju ainult ühekordne võimalus. Uskumatu, et siin olla on jäänud veel kusagil 5-6 kuud, pool oma ajast olen juba ära olnud. Võtan end nüüd natuke kätte ja üritan siia nende äraolnud kuude sündmused enam-vähem ära jutustada. Minujaoks on siinne igapäevaelu juba harjumuseks saanud ning enam ei tundu miski väga ületamatult raske minu jaoks. Kui tahad, saab kõigega hakkama. 
Detsembris käisime Rollos (veepark Mehhikos) ning Six Flags'is (lõbustuspark Mexico Citys). Six Flags oli ikka päris võimas ning hirmsamaks minu jaoks tegi asja see, et kõikides atraktsioonides olime esimeses pingis või kuidas öelda.. Olime seal kuskil pool päevast ning äraminnes oli süda kohutavalt paha. Aga selleks, et atraktsioonidele saada, pidi ootama ka kuskil 1-1,5h healjuhul. Lasime omale teha tasuta sissepääsu aastaks, kui tuleb jälle isu lõbustuspargi järele siis saab selle kaardiga minna. 
19. detsembril käisime Mehhiko pulmas, mis sarnanes mingil määral ka eesti pulmadega. Algas see kirikus ja lõppes peomajas. Söögiks olid ka Mehhiko toidud ning süüa serveeriti kõigile ikka korralikult. Koju läksime üsna varakult kuigi pidu kestis veel edasi. Kojujõudes hakkas mul kohutavalt halb ning hakkasin jälle oksendama ning pidama see ei jäänud. Varahommikul sõitsime siis taaskord haiglasse, mis on juba üheks koduks mul kujunenud nende kõhujamadega. Pandi siis tilgutite alla jälle kuna vedelikupuudus oli suur. Peale mõnda tundi tilgutiteall istumist saadeti koju tagasi, kus mul muidugi oli ikka sama halb olla. Kirjutati rohud kaasa ja nii ma siis pidin neid võtma. Edaspidi jäin dieedile, ei tohtinud kõike süüa ning pidin vältima mõningaid sööke. Küll need terviseprobleemid kimbutavad mind just siin vahetusaastal..
24. detsembril pidasime jõule, nagu ikka kombeks on. Õhtupoolikul enne õhtusööki käisime kirikus. Peale kirikuskäimist sõitsime koju tagasi ning hakkasime jõulusööki vslmistama. Jõulusöögiks oli kalkun, õe valmistatud mõnusad spagetid ning värske salat. Joogiks oli puuviljajook. Panime telekast käima jõululaulud ning istusime perega lauataga ja sõime. Enne söömist pidi igaüks lausuma söögipalve, ka mina pidin seda tegema, kõik hispaania keeles. Tegime ka üksteisele kingid ning peale söömist andsime need laiali ning avasime need lauas. Päev pärast jõule nautisime kodubasseinis- Mehhiko rõõmud :D
28. detsembril läksime reisile Cancuni. Üks kohutavalt ilus koht Mehhikos. Hakkasime lennujaama poole liikuma juba varahommikul kuna sinna oli ikka parajalt sõita ka, sõitsime Mexico City lennujaama. Cancuni sõitsime alla 2 tunni ning lennukilt mahaminnes oli väga palav ja niiske. Lennujaama tulid vastu sugulased, kes elavad Cancunis ning ööbisime ka nende juures kesklinnas. Cancunis võtsime palju päikest, käisime poodides, nautisime puhkust, ujusime palju peaaegi läbipaistvas- türkiissinises vees, külastasime Xplorerit, Xcareti ning käisime ka Playa del Carmenis. 31. detsembril hakkasime uut aastat vastu võtma ning katsime laua välja õue, kus olid igasugused Mehhiko parimad palad söömiseks ning jällegi tuntud puuviljajook. Igale ühele anti 12 viinamarja ning iga viinamarja söömisega pidid midagi soovima. Kui uus aasta saabus, siis soovisime üksteisele uut aastat ning kallistasime. Pärast pandi erinevaid laule ja tantsisime. 
2. jaanuaril läksime Holboxi saarele kaatriga. Saarel nagu saarel ikka, läks hotellis kordamööda ära vesi ning elekter. Saarel olime 3 päeva ning viimasel päeval oli hull torm, seega tagasi läksime laevaga. See saar oli tõesti saar, mida saab paradiisisaareks kutsuda. Tõeline unelmate paik.
Ilmad on meil siin Pueblas üsna jahedaks läinud, eriti õhtuti, kus peab ikka midagi paksemat või talvejope välja otsima. Aga eks see jaanuar üks külm aeg ole. Varsti peaks jälle soojemaks minema. Järgmine nädal 31. jaanuaril lähme juba YFU'ga reisile Veracruzi. Ning 25. jaanuaril peaks olema minu esimene koolipäev. :)





SIX FLAGS







TEHUACAN


valmistumine pulmaks








pakkisime lastele komme


kodubasseinis jõulujärgselt






Xploreris 










Holbox saar